„Tarbija pole idioot, ta on sinu naine.“ Thomas Ogilvy
Turundus mõjutab kõiki organisatsiooni tegevusi ning põhiliselt vaadeldakse turundust kahest vaatenurgast: filosoofiana ja juhtimise osana. Üldtunnustatud teoreetilist tuuma ega definitsiooni ei ole, kuid tegevuste ja strateegiana on turundus ja reklaam seotud paljude teiste eraldiseisvate teooriatega.
Sotsiaalsete olenditena oleme paratamatult ka tarbimisühiskonna liikmed, olgugi, et pahatihti on reklaami mõju ja seeläbi ka otsustusprotsess suuremalt jaolt alateadlik – on kindlaks tehtud, et teadlikult mäletame oma iga päev kogetud reklaamidoosist vaid umbes 20 protsenti. Samas on viimasel ajal suurenenud ebatraditsiooniliste reklaami-kanalite osatähtsus ja reklaamindus areneb pidevalt, võideldes potentsiaalsete tarbijate tähelepanu pärast. Kui paljud meist üldse mõistavad, et reklaamipausidest hoidumine teleri vaatamisel ei tähenda sugugi reklaamist loobumist, sest kogu jälgitava paaritunnise õudusfilmi süžee keerleb ümber toote või on kaval turundusguru teinud tootest kokandus- või sisustusteemalise pooletunnise saate? Kui paljud tajuvad, et iga saatejuhi või filmikangelase (näiteks James Bondi) väline detail – riietus, aksessuaarid või ka sõiduvahend on osa turundusplaanist, meetod, mida nimetatakse product placement´iks? Kas muusika, mida me raadiost kuulame, on laul ja meelelahutus või on populaarne esitaja teinud kokkuleppe turundusagentuuriga, refrääni sõnade taha on peidetud tootenimi ja meloodia on mõne firma tunnusmuusikaks? Kas multifilmi-kangelased satuvad juhuslikult lastele määratud toodete (maiustuste, limonaadi, krõpsude jms) pakenditele? On tavaline (mitte kinnimakstud reklaampind) ajalehe-artikkel teiste uudiste kõrval päris uudis või õnnestunud PR tegevus?
Küsimusi on palju ja vastused ei pruugi kõigile alati meeldida. Samas sõltub turundusmeeskonna või partneri teadmistest väga palju.
Turundusharidus ja täiendkoolitus
Eestis on turundusharidus alles lapsekingades ja seda näitab kahjuks ka spetsialistide ja koolitajate kõikuv tase (mida me kindlasti varsti ka ohtrate näidete varal vaatleme). Eriti ebaühtlane on see veebiturunduse valdkonnas, kus “asjatundjateks” võivad olla nii WordPressi platvormil poole tunniga “arendatud” kodulehte pakkuv gümnaasiumiõpilane kui ka Bitcoinides häkkeritega arveldavad influencerid.
Mõnikord tundub lausa, et Eesti turundusjuhtidel ja -spetsialistidel puudub suurema pildi nägemise oskus. Ei märgata ega süstematiseerita organisatsioonisiseseid ja -väliseid seoseid (protsesse ja tegureid), millest sõltub kogu turundustegevus. Nähakse vaid üksikuid tükke ja vahendeid või loodetakse imedele. Tihti peetakse suunamudijaid, sotsiaalmeediat või online-turundust ka mingiks salarelvaks, mis päästab mistahes olukorra.
Paljudes ettevõtetes on kahjuks ka turunduse tulemuste mõõtmisele vähe tähelepanu pööratud. Reeglina peale kampaaniat vaadatakse käibenumbrit ja veebilehe külastuste arvu, ning kui need on tõusnud, siis nenditakse rahulolevalt – ära tegime! Tegelikkuses ei tea tihtipeale keegi, mis sellise tulemuseni viis, kas see oli reklaam, hinna-poliitika, konkurentide ebaõnnestumine, ajastus vms. Ometi on turundustegevuse mõõtmiseks olemas rida erinevaid vahendeid, millega saaks objektiivseid vastuseid ja millest lähtuvalt edasist turundustegevust planeerida.
Meie Kootsingus arvame, et ennast täiendama peaks kogu aeg, kuid kogemusest lähtudes arvame, et nõrgemad ja kõige enam arendamist vajavad valdkonnad on: turundusinfo (selle kogumine, töötlemine ja kasutamine), turundustegevuse mõõtmine (mis veebiturunduses on küllaltki lihtne ja soodne), ning – nagu juba öeldud – turunduse kui terviku mõistmine.
