Igaüks meist on kindlasti kogenud, kuidas siht on silme eest kadunud ja olukord näib väljapääsmatuna. On see siis motivatsioonipuudus, ummiktee või arengu ajutine peatumine, polegi tähtis, oluline on mõttepausi kasutada parema tuleviku kindlustamiseks!
Kui sein on ees, võib mõelda, et niikuinii pole võimalik takistusest läbi murda – see on allaandmine. Muidugi võib arvata, et kui piisavalt kaua ja pühendunult peaga müüri peksta, tekib sellesse pragu ja pääsemine – nii käituks ilmselt rumal ja põikpäine.
Kogenud seina ääres seisja ütleks arvatavasti, et tark oleks seinu ja ruumi uurida. Võib-olla on seinas aknad või uks, ehk pole neil avadel trelle ega lukke? Kas ehk oleks võimalik “läbi seina minna” just selleks ette nähtud ukse kaudu?
Kootsing tahab olla säärase eksperdi rollis. Mitte kui elustiiliguru või suunamudija, vaid kui suunanäitaja. Majakana teed valgustada, et saaksid äri omanikuna leida ise lahenduse.
90ndatel või varastel 2000ndatel äri alustades oli ettevõtluskeskkond teistsugune. Tihti püsisidki ettevõtmised omaniku (mõnikord lausa ebainimlikul) tööpanusel, kuid nüüd on olukord mõnevõrra muutunud. Kõigepealt on raske leida usaldusväärset juhti ja töötajaid, kes samaväärselt pühenduda sooviksid. Muutunud on ka kliendid, nende harjumused, eelistused, reklaamikanalid… Kui tunned, et ettevõtte areng on aeglustunud või peatunud ja raske on konkurentsis püsida, siis võib-olla on vaja, et keegi vaataks asju uue ja värske pilguga.
Stereotüüpne arvamus oli vanasti, et turundusjuht peaks olema midagi sekretäri/büroojuhi, kujundaja ja projektijuhi sarnast. Blondid kiharad ja pikad koivad – ilu, mis ettevõtet ja müüdavat toodet/teenust kaunistaks.
Tänapäeval on olukord teine. Visiitkaardist või reklaampastakast palju tähtsam on, milline on firma veebileht, kas e-pood töötab kiirelt ja tõrgeteta, kas info toodete ja teenuste kohta on hõlpsasti leitav ja adekvaatne. Keegi ei taha väikeselt nutitelefoniekraanilt lugeda kolme lehekülge kantseliitlikku teksti missioonist ja visioonist. Palju olulisem on, milliseid väärtusi koostöö või kliendiks olemine tarbijale ENDALE pakub.
Reklaamipsühholoogias käsitletakse reklaami mõju, püütakse tegeleda seaduspärasuste selgitamise, imagoloomega, uuritakse tarbijate tüpoloogiat (elustiilid, isiksus), samuti nende tähelepanu ja mälu, reklaami vastuvõtja osalusmäära reeglipärasust ja erinevate reklaamiliikide spetsiifilist tulemuslikkust. See kõik on väga keeruline ja tõenäoliselt on turundusjuht juba kaua aega mugavustsoonis mõnuledes analoogset sooja õhku tootnud.
Vaata lihtsalt korraks seda rohelist mütsi ja mõtle, milline Mercedese omanik sellist kannaks?
Näited ja olukorrad, mida me Kootsingu blogis kirjeldame, on tõsielulised. See, mida avaldame, on vaid murdosa meie kogemustest, kuid loodetavasti aitab hirmutavate äärmuste kirjeldamine peeglisse vaadata ja küsida, millises punktis objektiivsel mõõteskaalal on sinu ettevõtte areng ja turundustegevus?